Remi küll arvas, et ega need kaks asja eriti hästi kokku ei passi, aga minul oli küll üks ütlemata tore festivalikülastus.
Esimesena proovitud õlu oli kibedavõitu, aga väikeste tehaste tehtud siidrid maitsesid oi-kui-head. Walesis tehtud pirni oma oli kõige parem, õuna oma aga meenutas kangesti Remi vanaisa aetud haput koduveini, mida me Tartu aegadel rohkem kõhurohuna kasutasime.
Pisikesel festivaliplatsil leidus vaevu murulappi, kuhu istmikku toetada. Peaesinejate vahel mänginud vanameeste ragtime ei peetud vajalikuks kõlaritesse võimendada, nii et seda üle jutusumina päris paras väljakutse kuulata oli.
Bootleg (puujalg) Blues Brotherite ajaks sättisime ennast juba aegsasti lava ette. Kontsert oli aus - tuntud muusika korralike pillimeeste esituses. Remi oli selleks ajaks küll pisut ära väsinud, kuid mina hüppasin terve kontserdi pühendunult esireas kõvakübarate ja päikeseprillidega vennaskonna seas.
Pühapäev nõudis kõvat enesedistsipliini, et end taas mootorratta selga ajada ja Remi mahitusel miskit Roushami parki ja lossi vaatama sõita. Sest peale paaritunnist rattasõitu maitseb piknik ju palju paremini, kui ümbernurga pargis...
Lõpuks tuli isegi päike välja. Lossi sisse küll ei lastud, sest seal elutsevad endiselt aadlisuguvõsa järeltulijad. Paabulindude vahel aias patseerides tuli endalgi tahtmine näpud mulda pista, mainimata kadedust suure õunaaia vastu. Sai salaja isegi ühe kirsi suhu pista.
Esimesena proovitud õlu oli kibedavõitu, aga väikeste tehaste tehtud siidrid maitsesid oi-kui-head. Walesis tehtud pirni oma oli kõige parem, õuna oma aga meenutas kangesti Remi vanaisa aetud haput koduveini, mida me Tartu aegadel rohkem kõhurohuna kasutasime.
Pisikesel festivaliplatsil leidus vaevu murulappi, kuhu istmikku toetada. Peaesinejate vahel mänginud vanameeste ragtime ei peetud vajalikuks kõlaritesse võimendada, nii et seda üle jutusumina päris paras väljakutse kuulata oli.
Bootleg (puujalg) Blues Brotherite ajaks sättisime ennast juba aegsasti lava ette. Kontsert oli aus - tuntud muusika korralike pillimeeste esituses. Remi oli selleks ajaks küll pisut ära väsinud, kuid mina hüppasin terve kontserdi pühendunult esireas kõvakübarate ja päikeseprillidega vennaskonna seas.
Pühapäev nõudis kõvat enesedistsipliini, et end taas mootorratta selga ajada ja Remi mahitusel miskit Roushami parki ja lossi vaatama sõita. Sest peale paaritunnist rattasõitu maitseb piknik ju palju paremini, kui ümbernurga pargis...
Lõpuks tuli isegi päike välja. Lossi sisse küll ei lastud, sest seal elutsevad endiselt aadlisuguvõsa järeltulijad. Paabulindude vahel aias patseerides tuli endalgi tahtmine näpud mulda pista, mainimata kadedust suure õunaaia vastu. Sai salaja isegi ühe kirsi suhu pista.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar