Eriti meeldivad mulle v2ljas6idud kolleegidega. Igapaevaselt yliasjalikud inimesed lasevad kummi l6dvamaks ja lustivad kui lapsed. N2iteks kaisime paris ehtsal rulluisu-diskol. Olete ju n2inud 70-date Ameerika filme? Vilkuvad tuled, diskokera ja neljarattalistel uiskudel tasakaalu sailitada yritavad inimesed.
Kolmapaeval laulsin elus esimest korda karaoket. Ruum oli yyritud ainult oma inimestele ja veini voolas ojadena... K6ige habelikumadki said nokad lahti. Kuigi paar mikrofoni kaisid rahva hulgas ringi, meenutas yritus ikkagi jokkis koorilaulu.
Ja kui ma parasjagu kuskil ringi ei lusti, tuhnin ma kaasaga kodustele j6ulukinke otsida. Mida l2hemale pyhad j6uavad, seda suuremaks koduigatsus l2heb. T6en2oliselt lylitan ma koju j6udes oma vana mobiilinumbri ka sisse, et paremini k2ttesaadav olla. Saabume 20. detsembril ja lahkume 4. jaanuaril. NB! Tihedas sugulastekylastamise graafikus on veel piisavalt ruumi muudele toredatele inimestele :)
P.S Kuna ma v66ra arvutiga midagi asjalikku teha ei m6ista, siis ongi pilt kummuli. Pealkiri v6iks olla "Triin ja Remi poodlemas"
