*
Põnevad margid ja templid
Ettevõtmise juhtidee on lihsamast lihtsam - saadad ise postkaarte ja saad sama palju vastu ka. Süsteemiga liitunute aadressid on salastatud hetkeni, mil keegi soovib sulle kaarti saata. Korraga saab kaardisaatmiseks küsida viis aadressi. Sihtriiki valida ei saa, vaid saaja määrab arvuti juhuslikult. Igale saadetavale kaardile tuleb lisada kaardi koodinumber, mille saaja omakorda internetileheküljel registreerib. Kui kaart on kohale jõudnud algab postcrossija jaoks kõige põnevam aeg - kunagi ei tea, kus maailma nurgas keegi sinu aadressi juhuslikult saab ja millisele kaardile selle kribab.
Enamasti saadetakse kaarte ilma ümbrikuta, sest teekonna jooksul ehk pisut räsida saanud ja põnevate postitemplitega kaetud saadetised tunduvad “ehtsamad”. Kuid kindlasti on projekt kullaauk kirglikele margikogujatele, kes eelistavad marke hoolikalt ümbrikute pealt lahti aurutada. Leidub ka kaardikogujaid, kellele meeldib ilma kirjadeta pilte albumisse pista, kollektsioneerida muinasjututegelaste või rahvarõivaste pilte.
*
Pilk teise kultuuri
Toreda maastiku- või linnavaate, kassi- või lillepildi kõrval teevad postcrossijale rõõmu ka tahaküljele kirja pandud read. Kirjutada võib kõigest, mis hingel on või elus toimub. Pisikesed infokillud aitavad heita pilku põnevatesse võõrastesse kultuuridesse: inimeste igapäevaelu tegemistesse ja hobidesse, tutvuda kellegi riigi või kodulinnaga. Postkasti piiludes ei või kunagi teada, kas kaart on tulnud Ameerika vanadaamilt, Türgi koduperenaiselt, Austraalia tudengilt või hoopiski maailmarändurilt, kes parasjagu juhuslikult Hiinas peatub.
Kunagi ei või ka teada, kaua kaardil teekonna läbimine aega võib võtta. Soomest jõuab kaart kohale paari päevaga, Uus-Meremaalt võib tulla üle mitme nädala. Kuna soomlaste seas on postcrossijaid üle 5000-de, tuleb paratamatult palju juhuslikke kaarte sealt ja tuleb ka põhjanaabritele saata, seda väärtuslikumad aga eksootilisematest kohtadest kohalejõudnud saadetised tunduvad.
Hasart tekib ka kaartide saatmisel, enne postipistmist tuleb hoolikalt uurida saaja enesetutvustust, kus enamasti on ka öeldud millsed pildid enam rõõmu teevad. Kes on rohkem huvitatud turismi vaatamisväärsustest, kes aga võõra riigi loodusest-loomadest. Läbi tuleb kaaluda ka iga kirja pandud sõnum - see võib olla ehk ainus, mida saaja kunagi eestlase käest kuuleb või samas saada seemneks tulevastele reisiplaanidele. Nii ongi üks populaarsemaid jututeemasid just oma kodukoha ja selle traditsioonide tutvustamine, paljud soovivad õppida ka paari võõrkeelset sõna.
