Päike kõrvetas terve töönädala. Kontoriaknast nägin ja kadestasin kõiki, kel oli põhjust tööülesannetes kontorist välja minna. Näiteks aednikke, kelle päevitus iga jumala päevaga veenvamaks läks.
Ja nagu Murphy seadus ennustas, oli laupäev tuuline ja pilvine ja päikest ei kusagil. Eestlase jonniga istusime siiski ratta selga ja trügisime teiste linnast väja ruttavate londonlastega võidu pooldeist tundi, et liivasesse Camber beachi jõuda. Ikkagi oli päris mõnus päev, Remi suutis pilvisest ilmast hoolimata päikesepõletuse saada.
Täna me nii vaprad rändurid ei olnud, kuigi päike oli palju heldem ennast näitama. Leidsime üles ühe paarist linna välibasseinist ja mõnulesime seal, jalad vees ja jäätis näpus.
Oi kurja, kuidas ma igatsen Eestit. Olen Londoni tuttavatelt küsinud, kus siin suvel ujumas käiakse. Ainsaks variandiks ongi basseinid või paaritunnine retk mere äärde. Järvedes käivat ennast kastamas ainult poolhullud šotlased. Aga keegi teine peale minu, ei näi oskavat puudust ka tunda, sellest et hingematvalt kuuma päeva kõige loomulikum kulminatsioon oleks jahedasse metsajärve hüptata.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar